"Isa Amaro kuritegu" on maailmakirjanduse klassikasse kuuluv Portugali autori José Maria Eēa de Queirozi meistriteos, Encyclopedia Britannica hinnangul võimas romaan, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse ja on sageli avaldatud korduvalt. Teose sündmustik langeb 1870. aastatesse ja see rullub lahti Leirias, ühes Portugali provintsilinnas. Autori sulg on vahe ja see ilmneb kohe raamatu esimestest lehekülgedest, kus ta annab tardunud provintsilinna preestritele ja vagatsejatele täie rauaga. Õgardist preester "läheb lõhki kui boamadu" samal ajal kui naabrite juures metsikult polkat vihutakse. Vaja on uut preestrit ja sellesse vakantsi sokutab ennast tänu aristokraatlikele tutvustele Isa Amaro (tõlkes: mõru), noor, piltilus mees, kelle ta kunagine moraaliõpetaja paneb üürile oma salaarmukese majja, kus on abieluealiseks saanud "üle linna kaunitar" Amélia. Peagi hakkab kahe noore inimese vahel arenema keemia, millega oleks kõik korras, kui poleks katoliku vaimulike ranget tsölibaadikeeldu, mis tähendab, et nad ei tohi laskuda mitte mingisugusesse seksuaalvahekorda. Ei ole vist raske ette kujutada, mis suunas ja missuguse raginaga asjad liikuma hakkavad ja kuidas hakkab arenema intriig, mis hoiab lugejat pingul kõige viimaste lehekülgedeni. Siiski pole tegu lihtsalt võrgutuslooga, vaid ka terava kriitikaga tolleaegse Portugali ühiskonna provintsialismi ning eriti katoliku kiriku kõlvatuse, pahelisuse ja silmakirjalikkuse pihta. Ka on teoses veel üks varjatud tahk, mille kaudu autor püüab anda tegevustikule laiemat ajaloolist tausta, nagu juhuslikult torgates teksti siia-sinna mitmesuguseid isikunimesid või vihjates teatud ajaloolistele sündmustele. Kus võimalik, on neid kommentaarides lühidalt selgitatud.