Paavo Matsini romaani "Gogoli disko" tegevus toimub tuleviku-Viljandis, kus on tagasi tsaarivõim, sõidab metroo ja kiiskavad kuldsed kirikute sibulakuplid. Värvikate ja kohati kriminaalsete tegelaste igapäevase neoslaaviliku elu lööb segamini suure vene kirjandusklassiku Gogoli ülesärkamine surnuist. Raamat on ilmunud Kultuurkapitali toetusel kirjastuselt Lepp ja Nagel.
Kirjanik Jan Kaus on teose kohta kirjutanud nii:
„„Gogoli disko“ kujutab lähitulevikku (või paralleelolevikku), kus tsaari valitsetud Venemaa on Eesti iseseisvusele lõpu teinud ning eestlased on jäänud oma kodumaal rõhuvasse vähemusse. Kuid teos ei keskendu mitte rahvuslikule apokalüpsisele, vaid sellele, kuidas surnust ärganud Gogol külastab Viljandi linna ning lööb selle vaimuelu kihama ja mõnel juhtumil ka uppi.“
Kirjanik Peeter Helme on iseloomustanud romaani „Gogoli disko“ järgnevalt:
„Gogoli disko“ on heas mõttes hullumeelne teos, milles põimuvad hullumeelseks tervikuks autori esoteerikahuvi, päevapoliitikast innustunud fantaasiad ning absurdini aetud sorokinlik düstoopia (tegevus toimub uue Tsaari-Venemaa eestlastest tühjaks küüditatud provintsilinnas Viljandis).
Kirjanik Berk Vaher:
„Matsin on kujunenud eriliselt ülevoolava kujutlusvõime ja kujundiloomega jutuvestjaks, kes oma uusimas romaanis remiksib pöörasel ja õudlustakal moel vene maagilis-realistliku kirjanduse traditsioone läbisegi esoteerilise modernismiga, groteskse düstoopiaga ja Viljandi paigavaimuga. Tulemuseks on lugejat ühtaegu kaasakiskuv ja ootamatutes suundades pillutav aegadekirju teksti-ilm, millesarnast kellegi teise sulest ette ei kujuta.“