„Nagu tavaliselt, lasuvad seltskonda astuvate neidude abielulised lootused suuresti Bridgertonide perekonnal, ennekõike vanimal vallalisel vennal Benedictil. Ta küll osaleb igal peol, kuid ei tee muud, kui silmitseb ust, eeldatavasti oodates mõnd konkreetset isikut. Vahest ... võimalikku pruuti?“ LADY WHISTLEDOWNI SELTSKONNALEHT, APRILL 1814 Krahvi tütrena sündinud Sophie Beckett on kurja võõrasema soovil taandatud lihtsaks toateenijaks. Põlatud neiu poleks osanud uneski näha, et võiks sattuda Lady Bridgertoni kuulsale maskiballile ja kohata seal oma unistuste printsi. Nägusa ja võluva Benedict Bridgertoni tugevate käte vahel keereldes tunneb Sophie end lausa kuninglikult, teades samas, et peo lõppedes peab ka muinasjutt otsa saama. Alates maskiballist on kaunis tundmatu vallutanud Benedicti mõtted. Ainus, kes põgusateks viivudeks tema tähelepanu köidab, on üks kummaliselt tuttavlik teenijanna. Benedict on vandunud, et leiab ja abiellub salapärase võõraga, ent üha kasvav igatsus piltilusa teenija järele muudab noormehe põlvist nõrgaks. Kahte suunda kistud südamel on oht lõplikult puruneda. Kaheksaosalise raamatusarja „Bridgertonide saaga“ sündmustik leiab aset regendiaja Inglismaal aastatel 1813–1827. Bridgertonid – Anthony, Benedict, Colin, Daphne, Eloise, Francesca, Gregory ja Hyacinth – on lesestunud vikontessi kaheksa tähestikulises järjekorras nime saanud järeltulijat. Nad küll nägelevad ja viskavad üksteise kulul nalja, ent hoolivad oma perekonnast jäägitult. Sarja igas raamatus on üks neist tõelise armastuse otsingul. Sarja neljas raamat ilmub talvel. Bridgertoni perekonnast jutustava populaarse romaanisarja põhjal valminud seriaali „Bridgerton” leiad Netflixist. New York Timesi menukirjaniku Julia Quinni raamatuid on trükitud kümneid miljoneid eksemplare. Ajakirjas Time on teda nimetatud targaks ja naljakaks. Autori looming on leidnud austajaid üle kogu maailma ning tema romaane on tõlgitud 37 keelde. Harvardi ja Radcliffe’i kolledži lõpetanud kirjanik elab koos perega USA läänerannikul.