Poola tuntuima fantaasiakirjaniku Andrzej Sapkowski Nõiduri-saaga teine raamat on taas haaravalt ja vaimukalt seikluslik, kuid samas intelligentne ja täis huvitavaid arutlusi. Nõidurid kuuluvad tsunfti, kes on maast-madalast koolitatud tundetuteks koletiseküttideks ja nende ülesanne on kaitsta inimesi ebardite eest. Valgejuukseline Riivimaa Geralt, on küll palgasõdur, ent pole kaugeltki pelk külm ja masinlik tapja. Oma moraalikoodeksit ei hülga ta kordagi. Ajuti tunneb ta kokkukuuluvust pigem pahalaste ja monstrumitega, kui nendega, kes talle palka maksavad. Ettemääratuse mõõgas pühendab autor rohkem tähelepanu Geralti suhetele ja siseelule – üksindus ja oma erinevuse tajumine viivad ta otsuste ja tegudeni. Ka nõiduri suhe Yenneferiga on rohkem luubi all. Jõulisemalt kujutab Sapkowski siin inimsaatusi ja muutusi maailmas. Taas on Geraltil tegemist kahe rassi vastuoludega – üks neist on inimsugu, teine aga seekord driaadid. Geraltile osutub saatuslikuks talle määratud printsess Pavetta tütar Ciri, kes on peigmehekandidaadi eest põgenenud driaadide metsa, kust Geralt ta leiabki. Raamatu süngust mahendab ikka ja jälle Sapkowski huumor.