Eesti lugejale tuttava musta huumori meistri Richard Brautigani (1935-84) viimane romaan on ta ainus pikem autobiograafiline proosateos. „Tuules…“ peituvad neljakymnendate Ameerika kaotsi minev endisaeg ja selle veidrikest asukad, lapse väsimatud kujutlusrännakud ning jutustaja ainuomane soe kõneviis. Need, kellele meeldisid Richardi „Arbuusisuhkrus“, „Forellipyyk Ameerikas“ ja teised, saavad siit teada, kust ta maailm algas. Inimese pärisosa on midagi tõelist aegade kadumisest ära päästa ja siin on see tehtud nii, et nali ja traagika mängivad ringmängu, milles enam ei saagi aru, kumb on kumb.