Kes on lugenud raamatuid „Tuulehunt” ja „Sammaldunud auto”, teavad hästi, kes on Ole. Ja küllap huvitab neid, mis on selle erksa vaimuga poisiga vahepeal juhtunud. Ole on ju suuremaks kasvanud, tugevamaks ja targemaks saanud, kuid kõige olulisem on siiski poisi hinge kasvamislugu. „Tee tarkuseteradega” on rahu- ja rõõmuraamat. Ehkki aeg-ajalt tõuseb kurbusevari lehekülgedele, mis räägivad isa äraminekust pere juurest. Ole ja tema vanem vend Ekke kohanevad uue olukorraga erinevalt, kuid mõlemad tunnetavad oma olulist osa perekonnas ema ja vanaema kõrval. Ole maailm aina avardub, aga ta saab selgeks ka väga vajaliku oskuse – oskuse jääda iseendaks.