Ma olin 16, kui läksin aastaks vahetusõpilaseks. 16aastaselt on inimene enda arvates kõige targem. Pole veel kujunenud ma-peaksin-mõtteviis, täiesti alles on ma-tahan-suhtumine. Eestis tundus, et keegi ei saa minust aru. Kuid alles Tšiilis, võõras keele- ja kultuuriruumis, sain tõeliselt teada, mida tähendab, kui keegi ei saa aru ühestki sinu sõnast ega mõista ka sinu käitumist. Sain endale uue pere rahulikus Tšiili linnakeses, kus kõik mitte ainult ei tea kõiki, vaid on omavahel ka suguluses. Oma pere kaudu ma muutusin. Muutusin nendele sarnasemaks, õppisin nende väärtusi, tegin need enda omaks. Õppisin, et kõik võib olla teistmoodi ja et see ei ole halb. Liisi Lõo