Ei isa ega ema olnud esialgu Karlssoni üle kuigi roomsad, samuti ei meeldinud ta algul Bossele ega Bettanile. Terve perekond, Väikevend moistagi välja arvatud, pidas Karlssonit koige kohutavamaks, koige rikutumaks, häbematumaks ja koige sügelevamate sormedega paharetiks, keda endale iial ette kujutada voib. Ent viimasel ajal olid nad koik temaga harjuma hakanud. Nad peaaegu et leppisid nüüd juba Karlssoniga, eelkoige aga moistsid nad, et Väikevend teda vajab. Bosse ja Bettan olid ju Väikevennast nii palju vanemad, ta vajas ometi südamesopra, kui tal puudusid omavanused oed-vennad. Tal oli küll oma koer, imevahva pisike olend nimega Bimbo, kuid sellest üksi ei jätkunud - Väikevend vajas Karlssonit. Ja ka Karlsson vajas Väikevenda.