Eesti taimestiku kõige uuem ja põhjalikum ülevaade.
Uus taimeatlas võtab kokku suurema osa Eesti taimestiku kohta viimasel kahel sajandil kogutud teabest. 1664 atlase kaarti kajastavad Eesti looduslike taimede, aga ka suure osa naturaliseerunud, kultuurist metsistunud ja tulnukana leitud liikide, alamliikide või hübriidide levikut.
Taimede levikut on kirjeldatud 6’ × 10’ (9 × 11 km) ruudustiku abil, mis on kasutusel ka paljudes Euroopa riikides. Levikukaartidel on eristatud liikide nüüdisaegseid ja ajaloolisi leide neljast perioodist: 2006–2020, 1971–2005, 1921–1970 ja kuni 1920.
Levikukaartidele on lisatud liigiarvukuse suundumuse, üldlevila, areaalipiiril asumise, ohustatuse ja kaitsestaatuse teave. Atlase tekstiosast saab teada liigi sageduse Eestis ning mitmelgi tulnukliigil näiteks esimese- ja viimase leidmise koha, aja ja leidja nime.
Uue taimede levikuatlase välitööd kestsid 2014–2020 Pärandkoosluste Kaitse Ühingubotaanikute eestvõttel, toetudes Eesti taimehuviliste ja taimeteadlaste ühisele panusele. Atlase viimase perioodi (2006–2020) andmestikku on vähemalt ühe vaatluse või herbaareksemplariga panustanud üle 1900 taimehuvilise ja -teadlase. Ühtekokku põhineb atlas üle 2 100 000 vaatlusel, eksemplaril ja kirjanduspõhisel taimeleiul.