Kunagi ammusel ajal läks Vanapagan kõrtsi omale teenrit otsima. Nägi teiste seas ühte, kes talle meeltmööda oli, iseäranis sellepärast, et ta teistest kõrtsis olijatest kõige rohkem lobises. Astus siis selle mehe juurde ja hakanud kaupa tegema. Teinud nad omavahel lepingu, et kumb kumbagi pahandada ei tohi, ei peremees poissi ega poiss peremeest. Ja kui üks teist ikkagi pahandab, siis võib teisele vastu nina lüüa. Vanapagan teinud head liigud ja viinud uue teenri kohe oma koju. Poisi nimi olnud Ants. Poiss saanud aru küll, et see vanapagan on, kes teda omale teenriks tahab saada, aga mõtelnud: mis ta ikka mehele teeb, ja läinud. Eesti muinasjutt