"Pulss kaob! Kolleeg, mida te patsiendile süstisite?" "Kaaliumkloriidi," vastas õde dr. Reicheli asemel. Dr. Reichel kahvatas. "Te pidite mulle ju naatriumkarbonaadi süstlasse tõmbama!" Õde vaidles vastu, kuid dr. Hoff käsutas kõik vait, nüüd oli tähtis patsient päästa. Dr. Reichel oli jahmunud – kas tõesti tema oli süüdi? Oli ta oma isiklike murede tõttu nii hajameelne, et ei suutnud õigesti kontsentreeruda?