Egiptuse „Surnute raamat“ on kujunenud ammusest matusetekstide traditsioonist; selle algseid näiteid tuntakse “püramiiditekstidena”, sest need jäädvustati Vana riigi vaaraode püramiidides peituvate matmiskambrite seintele. Neist esimene teadaolev, aastast 2345 eKr pärinev tekst avastati Saqqaras kuningas Unase püramiidis. Püramiiditekstide eesmärk oli aidata lahkunud vaaraol leida oma koht jumalate seas; selleks kirjutati ülistuslaule, palveid ja maagilisi loitse, et tõrjuda surmajärgses elus varitsevaid ohte. Esialgu olid need tekstid määratud ainult kuninglikele isikutele, kuid Vana riigi hääbumisaastatel lubati neid kasutada ka kohalikel võimukandjatel ja teistel ülikutel.
Surnute Raamat annab ülevaate tahvlitel olevatest kirjadest ning nende tagamaadest. Raamat on kinkekarbis.
Kõik Ani papüüruse pilditahvlid pärinevad Mary Evansi fotoraamatukogust.