Vabariigivastane riigipööre algas Hispaania Maroko garnisonides 17. juulil 1936. Vastasseis vasakpoolsed (tsentristidest kommunistide-anarhistideni) versus parempoolsed (rahvuslased, konservatiivid, katoliku kirik) tõukas Hispaania verisesse kodusõtta. Septembris 1936 sõlmiti Londonis rahvusvaheline kokkulepe, millega keelustati relvade ja vabatahtlike transiit Hispaaniasse. Londoni komitee ülesandeks sai korraldada liikuv kontroll Hispaania maa- ja merepiiril, mis algas kevadtalvel 1937.
Eestist osales aprillist 1937 märtsini 1939 komitee teenistuses kontrollohvitseridena 17 kaitseväe ohvitseri ja 19 kaugsõidukaptenit-tüürimeest. Nende hulgas olid kontradmiral Hermann Salza, mereväekapten Valentin Grenz, mereväekapten Jaen Klaar, vanemleitnant Arvo Taru jt, kes kirjutasid asjatundlikke, samas põnevalt eluolulisi kirju ja ettekandeid oma missioonist.
1939. aastal tegutses Eesti diplomaatilise agendi ja alalise esindajana Hispaanias kolonel Artur Normak. Tema ettekannetes avaldub värvikalt kodusõjajärgse Hispaania keeruline pale.