1945. aastal oli Nõukogude Liidu kontrolli all pool Euroopat ja ta kuulus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutajate hulka. 1991. aastal oli viie tuhande tuumalõhkepeaga raketiga relvastatud Nõukogude armees neli miljonit meest ja riik oli maailma teine naftatootja. Aga pikalt kestnud majanduskriis ja 1980. aastate lõpul järsult tugevnema hakanud NSV Liidu rahvaste enesemääramissoov hakkas seda murendama ning aasta lõpuks lakkas üliriik olemast. Londoni ülikooli majandusteaduse ja politoloogia kolledži professor Vladislav Zubok (sündinud 1958. aastal Moskvas) on põhjaliku uurimistöö tulemusena jõudnud järeldusele, et Mihhail Gorbatšovi idealistlikud ja kiiruga algatatud reformid eesmärgiga Nõukogude Liitu moderniseerida ja demokratiseerida tõid küll kaasa kaose majanduses ja rahanduses ning andsid võimaluse rahvaste vabaduspüüdlustele, aga riigi paratamatu hävingu taga olid siiski suuresti toonaste riigijuhtide ja eeskätt Gorbatšovi enda arvukad vead ning tegematajätmised. „Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine” heidab valgust ka Venemaal pead tõstnud populismile, samuti lääneriikide osale NSV Liidu hävingus ja sellelegi, kui habras on autoritaarne riigivõim. E-raamat ei sisalda fotosid.