"Keelest ja meelest" ning "Taevapõdra lood" ("Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust") moodustavad terviku. Neid ei ühenda mitte ainult boreaalse mentaliteedi uurimine, vaid ka igermaanliku (indogermaanliku) SAE (Standard Average European) – standardse keskmise eurooplase keele ja maailmavaate käsitlus. Selle raamatu põhjal võime Uku Masingut pidada keeleteaduse selle suuna esindajaks, mis väidab, et keel, mida me kõneleme, mõjutab viisi, kuidas me mõtleme maailmast. Väidetakse, et keel ja mõtlemine on mõjutatud loodusest, rassist, kultuurist jne. Iga uue keelega omandab inimene uue "hinge", iga keelkond on meelkond. Juba Nietzsche mõistis, et erinevate keelte kõnelejad mõtlevad erinevalt, nende filosoofidki nagu kõnniksid erinevaid radu.