Dahling on ingliskeelset poprokki viljelev bänd, mis tuli kokku Tartus 2000. aastal. Laiema avalikkuseni jõudsid nad tänu oma 2007. aasta debüütalbumile („Dahling“), mis sai kriitikutelt sooja vastuvõtu osaliseks.
2013. aastal on Dahling üllitanud oma teise kauamängiva „Left“, mis ilmus mai 2013 digitaalselt Spotify keskkonnas ning ilmus 2013 detsembris eksklusiivselt ka CD kujul. Seda albumit on juba nimetatud 2013. aasta üheks paremaks rokiplaadiks. Allpool on ära toodud kilde muusikakriitikutelt:
„Left“ on hõrk, küps, enesega rahu tegev album. Selles on röögatult ambitsiooni – iseenda jaoks! Ja loodetavasti tänulike kuulajate jaoks. Mina igatahes olen järjekordselt müüdud. Kindlasti üks aasta parimaid plaate.“ (Mart Normet, ERR).
„Left” jääb kõlama oma lihtsa iluga, olles just sellesama Dahlingu reinkarnatsioon, mis mõned aastad tagasi oma kuulajaid lummas. Mõned vaimustuvad kohe, teised kasutavad seda stressipallina, mis endalegi märkamatult üha tihedamini kätte satub. Kuulamist väärt plaat.“ (Mariliis Mõttus, Müürileht).
„Dahling paljastab end tekstide ja väikeste vimkade kaudu tasahilju, kuni osutub üllatavalt sensuaalseks /…/ Tähelepanelik kuulaja kohtab vihjeid ja eufemisme, mida on raske kaheti mõista...“ (Mart Kalvet, Ekspress).
„An inspiring record!“ (The Baltic Scene).
Dahling on oma teise albumiga muutunud korraga nii tõsisemaks kui ka mängulisemaks, väidab nende laulukirjutaja Tanel Kuningas: "Kindlasti on materjalis rohkem sügavust, värve, varjundeid. Me katsetasime rohkem kõlatekstuuridega ja mõtlesime vähem selle peale, milline üks korralik klanitud laul peaks olema. Samas see tähendas ka seda, et kuigi algmaterjal võis olla üsna nukrameelne, siis me lähenesime sellele suurema lustiga ja olime selle suhtes vähem aupaklikud." Uue albumi kirjeldamise lõpus muutub Kuningas lüüriliseks: "See plaat tekitab tunde nagu tõmbaks õrnalt, silmad kinni, käega üle erinevate kangaste. Seni kuni sõrmeotsad muutuvad ülitundlikuks. Ja siis leiavad nad kellegi alasti naha.".
Album ”Left” salvestati Tartus Ö-Stuudios Martin Kikase juhtimisel ning lõppviimistluse andis Lauri Liivak.