Oliver James sukeldub oma raamatus sügavale meie individuaalsuse põhjustesse, mis peituvad hoopis lapsepõlves, mitte geenides, ning selgitab, miks mängib kasvatus hilisemas elus heaolu ja edu saavutamisel nii olulist rolli. „Asi pole geenides“ mitte ainult ei muuda seda, kuidas me näeme iseennast ja end ümbritsevaid inimesi, vaid annab ka vahendid, et muuta oma isiksust ja elu paremuse poole. „Meid kõiki on lapsena väärkoheldud,“ kirjutab Oliver James. See rõõmus mõte moodustab tema pikaajalise uurimistöö aluse, mis puudutab inimese isiksuse, vaimse tervise ja emotsionaalsuse kujunemist. Looduse mõju on tühine – kasvatus teeb meist need, kes me oleme. Sama hästi kui kõigi psühholoogiliste probleemide põhjused leiab lapsepõlvest ja kasvatusmeetodist, mida „vangistajad“ – või vanemad, nagu meie ülejäänud neid nimetame – kasutasid. Selle järelmid on tohutud – me suudame muutuda ka veel täiskasvanutena, lapsevanematena on meil võimalik radikaalselt muuta oma laste elukäiku ning ühiskonnana võiksime suures osas kaotada kuritegevuse ja vaesuse.