Lugesin Arabellat oma lastele (poiss 4, tüdruk 7) õhtuti unejutuks ette. Põnev oli nii endal kui ka lastel, nii et võib julgelt öelda, et sobib igas vanuses lugejatele.
Alles hiljem avastsain raamatu sisekaanelt märkuse, et ei sobi väikestele lastele. Mnjh... Lugu ei olnud tõesti ilus ja roosiline; oli vägivalda ja tapmist. Aga ei saaks öelda, et ta oleks olnud karmim, kui mitmedki praegused multifilmid.
Ja sügavus... Ma arvan, et Arabella loos oli sügavust vähemalt sama palju, kui neil meredel, millel Taaniel Tina "Skorpion" seilas. Peatükki surma olemusest ja kurjuse jäädavusest (Hassani ja Arabella vestlus aardekoopa juures) lugesime isegi kaks korda. Esimene kord jõudsid lapsed keset seda magama jääda, aga ei tahtnud neid kuidagi niivõrd tarkadest mõtetest ilma jätta. Nii et läks järgmisel õhtul kordamisele.
Mõned mõtted, mis tasuks raamatust kaasa võtta:
* Headus ei saa võita ega kurjus kaotada - mitte kunagi ei saa olla nii, et kõigil on ühtemoodi hea
* Igaühe võimuses on teha, et maailmas oleks vähemalt üks hea inimene: olles ise hea
* Kui oled oma elus teinud väga valesid valikuid, võibki ühel hetkel olla liiga hilja, et midagi muuta
(Kuldaväärt mõtteteri oli seal loomulikult rohkem, aga jätan nende avastamisrõõmu teistele lugejatele)