Romaanis käsitleb autor mõisa ja maarahva teemat uudsest vaatenurgast. Mõis kui tegevuspaik pole varem eesti kirjanduses sel määral käsitlemist leidnud. Kirjanik vaatleb viiekümne aasta pikkust perioodi Verioja mõisa ajaloos – 19. sajandi viimasest veerandist kuni Eesti iseseisumisaja esimeste aastateni. Veriojast käivad üle 1905. a sündmused, Esimese maailmasõja lahingud, 1917. a punane terror ja lõpuks Vabadussõda, mille järel jagatakse maarahvale ajalooliste vaenlaste kasutuses olnud maad. Romaani peategelane on Verioja uus mõisnik, Venemaalt saabunud rittmeistrist parum Gottlieb Felder-Sternberg, kes loodab isalt päranduseks saadud rahaga korda teha viletsa ja soise maanurga Lõuna-Eestis. Tema prototüübiks on peetud kuulsat Sangaste krahvi Friedrich von Bergi (1845-1938), kes on tuntuks saanud kui teraviljade, eeskätt rukkisortide aretaja. 1917. aastal vene punaste poolt kordasaadetud kuritegude kujutamise tõttu paigutati romaan nõukogude ajal erifondi.