„Min” on ilus nimi. Nii pole viisakas öelda, aga mulle meeldib minu nimi. „Min” on meie keeles üks viis öelda „pühapäev” – see on pilvitu ja rahulik päev, see on see päev nädalas, mil peetakse püha. Kui sul on selline nimi, siis tähendab see elus kõige paremat: päikest, vabadust tööst, sinist taevast, päev läbi mängimist, suurt lõunasööki küla peal, ei mingeid muresid. Pühapäev on päikese päev, lõbus, mänguline. Nii peaks minu tõeline loomus olemagi selline... Ma tunnen elust suurt rõõmu. Ma naeran palju, teen palju nalja, räägin anekdoote, olen optimist ja usun, et hea suudab võita halva. On ju mul nimeks Li Min. Kui väike Min kasvas suureks, sai temast Rigoberta Menchú – Guatemala põlisrahvaste ja inimõiguste eest seisja, keda tunnustati 1992. aastal Nobeli rahupreemiaga. Oma lapsepõlvele tagasi mõeldes kirjutas ta koos kirjanikust sõbra ja kaasmaalase Dante Lianoga selle südamliku raamatu, milles kohtuvad põlisrahvaste isemoodi elutunne, esivanemate lood ja hästi hoitud tarkused, heasse uskumine ning maailm, kus igaüht on vaja just iseendana.