Pärast kooli hiilisin metsa, võtsin puuõõnest kiiritusefiltri ja lõin naaskliga sinna mõned augud ning panin filtri puuõõnde tagasi. Kodus tegi vanaisa pannkooke, need olid head, kuid veelgi parem oli mõte sellest, kuidas puhkeb sõda ja meie külale visatakse tuumapomm. Minu pinginaaber tõmbab kopsud veel saastumata õhku täis, jookseb metsa, haarab puuõõnest filtri ja surub selle suule, arvates et on pääsenud, aga see ei aita, hahahhaaa, see ei aita, ja siis kui radioaktiivne saaste tungib tema kopsudesse, saab ta aru, kui suur viga oli minuga tülli minna. “Vist on nende tekstide kirjutamise põhjus olnud kaifiotsing kirjandusest, eneseanalüüsist ja mõttemängudest. Kui raha kalliste narkootikumide ostmiseks napib, tuleb käivitada endomorfiinivabrik iseendas.” Peeter Sauter, kirjanik