Suvi 2011. Adolf Hitler ärkab tühermaal Berliini südames. Ilma sõjata, ilma parteita, ilma Evata. Igal pool tuhanded võõramaalased ja…Angela Merkel. See salvav satiir lihtsalt katsetab, äratades Hitleri uuesti ellu nüüdisajas. Ja tabab seetõttu kohe esimesest leheküljest alates nii valusalt, kuna peategelaseks on ehtne Hitler. Mitte mõni tele-pila-Hitler, mitte Hollywoodi märuli-Hitler, vaid mees, kes analüüsib isemeelselt oma ümbruskonda. Kes vaheda teravusega ja välkkiirelt tunneb ära inimeste nõrkused. Kes järgib vankumatult oma veidrat loogikat, on küll jäärapäine, aga mitte peast segi. See raamat Adolf Hitleri teekonnast alates tühermaast kesk Berliini läbi kioski ja türklaste peetava pesumaja kuni saksa televisiooni välja on hingemattev lugemismõnu, ühtaegu sapine ja salakaval, kuna lugeja tabab end korduvalt selle pealt, et ta ei naera enam Hitleri üle. Vaid koos temaga. Naerda koos Hitleriga – on see võimalik? Kas niimoodi üldse tohib? Selgitage see ise välja. Lõppude lõpuks elame ju vabal maal. Veel.