Seoses Põhja-Pärnumaa vallast pärit mäeinseneri-elektromehaaniku, vabadusvõitleja, ajalooharrastaja ja rahvuslikult mõtleva Elmar Joosepi (13.06.1924–27.11.2016) lähenenud sajandilise sünniaastapäevaga 2024. aastal, tekkis soov koostada temast mälestusteos. Et seda asus kohe toetama ka tema kunagises kodukohas tegutsev mittetulundusühing Uduvere Selts ning rahaliselt tuge pakkuma piirkonda parlamendis esindav Isamaa erakonna poliitik Andres Metsoja, sai asi liikuma.
Tulemuseks on lugejateni jõudnud see raamat, mis tugineb suures osas Elmar Joosepi kahele mahukale, kuid kahjuks lõpetamata käsikirjale. Esmalt tema mälestused aastatest 1924–1946 pealkirjaga „Minu elu 101 aastat“. Sealt on tehtud väljavõtted Uduverega seotud Elmari eluaastatest 1924–1941 ja 1946. Teiseks väljavõtted tema elutöö mõõtu uurimusest “Uduvere– väike alevik Pärnumaal, millest vaid mälestus“. Sealt said koha selles raamatus sissejuhatav osa koos kohanime tähendust, loodust ning ajalugu ja aleviku sidemeid muu Eestiga kajastanud kirjutised. Neiks kultuuri- ja majandusvaldkondadeks olid ajakirjandus, ballett, elektrifitseerimine, kirjandus, näitekunst, rallisõit ja seltsielu. Uduverelastest tutvustatakse eraldi kohaliku töösturi Georg Hanseni autojuhte ja töölisi, lisaks aleviku kaupmehi ja käsitöölisi ning Elmar Joosepi mängukaaslasi ja nende kokkutulekuid. Eraldi mälestuskildudega on raamatus esindatud idealistlik „maailmaparandaja“ Mihkel Andresson; Uduvere majanduselu hing Georg Hansen; Eesti politsei au ja uhkus, Elmari isa Jaan Joosep; põllumajandusteadlane ja küüditaja Ilmar Jürisson; Pärnumaa bussitranspordi korraldaja August Kiidemaa; õilis aateline heategija „Naini“ kasvatusasutuse juhataja Valve Parktal; Uduvere ja Pärnu-Jaagupi muusikaelu eestvedaja Konstantin Rein ning uskumatult vapper Elmar Joosepi õde Maimu Vahur.
Enda ja Pärnu-Jaagupi kodu-uurijate poolt kirjutas Elmar Joosepist Aldo Kals. Pärnu Ühisgümnaasium austab siin endise uduverelase Viljar Raidami mälestuskilluga Elmarit kui selle õppeasutuse mahuka ajalooraamatu koostajat ja väljaandjat 2006. aastal. Samad sõnad Peep Varju poolt Elmari kui Leo Õispuu juhitud autorite kollektiivi kaastöölise aastatepikkuse tegevuse kohta tuhandete represseeritute isikuandmete sisestamisel arvutisse, kust need viidi Eesti Represseeritute Registri Büroo hetkel 17-köitelisse raamatusarja, kus 2001. aastal ilmunud 6. köidet juuniküüditamisest võib lausa Elmari omaks pidada. See sari tervikuna kujutab endast talle ja tema saatusekaaslastele aegumatu väärtusega kirjalikku mälestusmärki ja ühtlasi süüdistusmaterjali karistamata jäänud Eestimaa Kommunistlikule Parteile ja selle liikmetele, kes hävitasid Eesti Vabariigi ja külvasid veerand miljonile selle kodanikule surma ning kirjeldamatuid ebainimlikke kannatusi! Ka oli Elmar juhtivalt seotud oma üliõpilasseltsi Liivika liikmeskonnast aastatel 1909–2003 albumi väljaandmisega 2003. aastal. Elmari mälestusraamat sisaldab veel viis pilditahvlit, kaheksa lisa, isiku- ja kohanimede loendi ning ingliskeelse resümee.