Sotsiaalkriitika asemel on selles armastus. Aga mitte otsene, suure punase südamega armastus, vaid pigem puudutav. Luuletused puudutavad lugejat õrnalt nagu kiirelt mööduva noore tüdruku kleidiserv.
Kui olete selle kogu läbi lugenud, märkate armastust hoopis rohkemates paikades kui seni. Kas või mesilases, kes argipäeviti töötab hoopis rinnanõelana.
Raamatu teiseks autoriks on aastaid ja aastaid omaaegses kultusajakirjas Siluett töötanud moekunstnik Mari Kanasaar, kes üllatab väga nooruslike, energiliste, samas salapäraste piltidega. Ükskõik, millisest ajastust ei pärineks tema joonistatud naiste riided, ühendab kõiki nende kandjaid üks: nad kannavad endas igavest noorust, igavest vajadust ilu ja imetluse järele.
Raamat on pühendatud neile armastustele, milliseid me oma elus oleksime võinud veel tunda, aga ometi pole tundnud.