Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik

Igati kaasahaarav ja põnev lugemine. Elemente oli nii krimkadest kui ka põnevikest, kuigi pigem liigitaks selle viimaste hulka. Mis veidi häiris, oli liig lüüriline stiil. Raamat juba algaski ilukõneliku ajaleheartikliga ning kuigi selle lüürilisus põhjendati ära, kumas sama stiil läbi ka tegelaste dialoogidest. Elu oli veidi vähe, võiks öelda. Samuti jäi lõpp minu jaoks natuke nõrgaks või laialivalguvaks. Ette aimatav oli ta ka, aga põneviku puhul ei olegi saladuse hoidmine nii oluline, kui krimka puhul. Oluline on ju ka see, miks mõrvad toimusid ja kes kuidas sellest supist välja ujub. Kahjuks jäid aga ka need küsimused lahtiseks. Ning mitte heas mõttes lahtiseks, et jääks kuskil kuklas vasardama. Pigem lihtsalt hääbusid. "Loogikavigu" esines ka üksjagu. Näiteks hüppasid tegelaste vanused või vonkles ajajoon kummaliselt. Mõnel juhul (Stephen Kingi kirjutistes näiteks; eriti Carries) töötavad need loole kaasa, täiendades juba niigi häirivat meeleolu. Siin aga seda seda efekti ei tekkinud. Debüüdi kohta on tegu aga väga tubli teosega. Lugemine on köitev ja kaasahaarv, nii et kindlasti haaran kätte ka mõne teise Pautsi romaani.