Raamat räägib väikesest Martinist, kes suviti veedab aega oma vanaema juures maal. Vanaema kutsutakse ökovanaemaks, sellepärast, et ta ei ole nagu "päris" vanaemad ja juba linnas korteris elades elas väga loodussõbralikult, nii et teda hellitavalt hakati kutsuma ökovanaemaks.
Suvel maal elades saab Martin sõbraks nii ökovanaema naabrite kui nende loomadega. Ja loomi on neil rohkem kui vanaemal. Neil on isegi toonekured. Samuti saab Martin vanaema juures elades muude asjade hulgas selgeks, kes või mis on Eesti.

"Ökovanaema on peaaegu nagu tavaline vanaema. Ainult et tal ei ole halle juukseid ja prille. Ta ei kanna ka lillelist kittelkleiti nagu teised vanaemad. Ökovanaemal on juuksed krunni keeratud ja jalas traksidega teksad, mis on üles kääritud. Tal on ka punane mummuline põll ja punased mummulised kummisäärikud. Kõige rohkem meeldib Martinile, kui ökovanaema mummulise põlle ette paneb. Martin teab, et siis hakkab vanaema pannkooke küpsetama. Ja ökovanaema pannkoogid viivad keele alla. Need on tillukesed, kohevad ja kuldkollased. "Hoole ja armastusega tehtud, "ütleb vanaema."