Raamatus avaldatud lugude diktofoni lugemist alustas Eri Klas 2015. aasta augustis, kui raske haigus tundus taanduvat ning taas oli tahtmist teha tulevikuplaane. „Raamatu pealkirjaks saab „Mälestuste portfell“,“ teatas ta Läänemaal Herjavas vanade õunapuude all istudes. „See raamat ärgu jutustagu minu elust, vaid minu armastusest elu vastu.“ Eri Klasi jaoks oli töö raamatuga midagi enamat, kui pelgalt õigete sõnade leidmine ning lauseteks vormimine. See andis jõudu ja lisas lootust taastumiseks. Mälestuste ajel toimus oktoobris reis Kuremäele, mis jäigi talle üheks viimaseks pikemaks sõiduks. Eri Klas uskus, et mida suurem on inimene, seda lihtsamaks ja vahetumaks ta muutub. Ise oli ta selle elav tõestus. Eri Klas ei jõudnud raamatu ilmumist ära oodata. Kui ta 26. veebruari öösel taeva väravatele koputas, oli Peetrus seekord valmis avama. „Mälestuste portfell“, oma lihtsate, elujaatavate ning inimlike lugudega, toob meieni Eesti kultuuri suurkuju helged mõtted.