See on tõestisündinud lugu Anna Sundbergist, noorest heal järjel keskklassi rootsi naisest, kes liitub džihadistidega ja jääb nendega 16 aastaks. Tema lugu saab alguse 1994. aastal üksikust salafistide grupeeringust Rootsis. Naine järgneb oma abikaasale, kelle USA kuulutab hiljem ülemaailmselt tagaotsitavaks terroristiks, ning satub nii Tšetšeenias asuvasse salajasse treeninglaagrisse kui ka Bashar al-Assadi vanglasüsteemi. Anna Sundbergi tunnistus on erakordne ja seda ka rahvusvahelises plaanis. Islam oli esialgu naise jaoks täiesti uus viis maailma tõlgendada. Ta oli võlutud kenadest usule pühendunud meestest, keda näis huvitavat rohkem naiste sisemine ilu kui väljanägemine. Ent Anna Sundberg pigistas silmad kinni paljude selliste asjade ees, mis oli meeste käitumises ebainimlikku ja isegi kuritegelikku. Vaid mõned mehed, ja peaaegu mitte ükski naine, on julgenud või saanud avalikult rääkida džihadistide igapäevaelust. Lugu, mille Anna raamatu kaasautori Jesper Huori abil esitab, on korraga intrigeeriv ja hirmutav. See on tema tee ekstremismi ja sealt välja. Ta soovib oma jutustusega näidata, et oma elu on võimalik muuta ja inimesed ei pea elama salapärase plekiga oma minevikus. „Ma tahan, et mu lapsed võiksid olla minu üle uhked, et julgesin seda teha,” kirjutab Anna.