“Lendav hollandlanna” sarnaneb nii sisult kui ka vormilt autori varasemate romaanidega “Delfiinide tee” (2009) ja “Sõnajalg kivis” (2006). Ühisteks tegevuspaikadeks on meri ja kõrb ja olematud rannad. Ning taas on peategelaseks üks kirjaniku kaugeid alter ego’sid, laevakirjutaja Parnassose Nikodemus, kes retkleb julgelt Ajas – vahepalaks autori visioon Wagneri ooperi esietendusest – ning kogeb selle muserdavat jõudu. Romaan on omalaadne pühendus naissoole, millele osutab ka selle pealkiri.