Kui kuninganna Victoria 1901. aastal suri, oli ta olnud Inglismaa troonil kuuskümmend neli aastat. Tal oli üheksa last, nelikümmend kaks lapselast ja oma järeltulijate abielude kaudu oli temast saanud kogu kuningliku Euroopa matriarh. Ta oli müüt, teda nähti kalgi ja kauge valitsejana, elatanud ja jäiga lesena, ajaloo suurima impeeriumi ja säravate riigimeeste juhitud kuningriigi käilakuju. Andrew Norman Wilsoni põhjalik ja ammendav biograafia, mis paljuski põhineb seni avaliku tähelepanuta jäänud allikatel, loob meile kuninganna Victoriast sootuks teistsuguse pildi. Mälestusväärse ajastu kujunemise ja kulgemise taustal avaneb põnev vaade Victoria isiklikku ellu. Juttu tuleb tema iseäralikust ja eraklikust lapsepõlvest, kirglikust abielust ja prints Alberti pöördelisest mõjust, keerulistest suhetest lastega, lesepõlvest ja lähedasest suhtest lihtsat päritolu šotlase John Browniga. Pahatihti on Victoriat kujutatud puise ja ülespuhutud isiksusena, ent tegelikult oli tegu väga tundeküllase, väljendusrikka, ülemeeliku ja ebakonventsionaalse naisega. Andrew Norman Wilson (1950) on viljakas kirjanik ja kolumnist, kes on avaldanud paarkümmend ilukirjandusteost ning üle kahekümne aja- ja elulooraamatu.