Helene Ranna (1898-1946) romaan „Keha ja vaim“, mis sai 1930. a Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna, kujutab elu ühes Saaremaa kolkakülas 20. sajandi alguskümnendeil, kohalikku seltsielu ja koloriitseid tegelasi. Romaani keskmes on peategelase Ilma abieluprobleemid. Külakooliõpetajannana abiellub ta südame sunnil vähem kooliharidust saanud Augustiga, kes teenib masinistina. Koos hakkavad nad asundustalu rajama ja viivad selle peagi heale järjele. Kuid abielu õnnestub vaid osaliselt: keha on rahul, vaim jääb kängu. Romaani läbiv teema - erinevast haridustasemest tingitud pinged abielus - pole kaotanud oma aktuaalsust tänapäevalgi.