Valgamaa mehe Juhan Grossi (1919-2011) noorusaja mälestused said käsikirjaks Inglismaal. Pikk triivimine läände sai lõpu Cornwallis 1947. aastal. Rännaku algus oli tavapärane: algkool Tsirguliinas, gümnaasium Valgas, ülikool Tartus, alaline töötamine kodutalus. Juhan on seda aega nimetanud muinasjutuliseks lapsepõlveks. Järgnenud murranguaastad (ehk kaotatud suvi) olid mõistagi heitlikud. Sõja puhkedes sattus Juhan pooleldi kogemata osalema Tartu 1941. a ülestõusus. Järgnes teenistus Eesti Leegionis, poolsunnitud lahkumine kodumaalt, väeosa laialipudenemine, sulasetöö ja pagulaselu Austrias. Siin ootasid ees uued katsumused, eelkõige küsimus oma eksistentsi mõttekusest. Vahel tundus, et elu ei vääri elamist. Ja ometi – kodunurmelt põue kaasasaadud ristikhein aitas!
Raamatu kujundamisel on kasutatud Juhani poja, kirjanik Philip Grossi mõtteid, samuti lapselaste joonistusi.