See raamat sai alguse ühest intervjuust Jaanuse kodus detsembris 2014. Tema Wirthi klaverist kohandatud diivanilauale oli tõstetud nahkne portfell, mille avatud klapi vahelt paistsid ajalehtede väljalõigete, diplomite jms paberite pisut rullunud servad, ja suur fotokarp, mille sisu polnud ta enda sõnul juba aastaid uurinud. Justkui vajaks olnu puutumatust ja pimedust nagu ilmutamata fotolint, mida torkida pole mõtet.
Jaanusele raamatumõttest rääkides vastas tema skeptiliselt: „Mis, kurat, kes sellest võiks huvitatud olla?“ Nii tema enda kui nooremate põlvkond, keda eelkõige rokkbändi Ruja energia ja sõnum haaras. Neil lehekülgedel ongi Jaanuse kui muusiku, purjetaja ja telerežisööri lugu, millesse on pikitud ka vältimatut nõukaaja absurdi ja leppimatust jaburustega, mida mõned võimaluseks pidasid.
***
Jaanus Nõgisto:
• Purjetamine haaras mind totaalselt, 13-aastaselt tulin N.Liidu meistriks, mul kohutavalt vedas.
• Haagma ja Alender teatasid: „Nüüd mängid kitarri sina.“ Minu esimene avalik täiskavaga kontsert koos Rujaga oli 1973.aastal detsembris – üks esimesi ja viimaseid, kus ma sõna otseses mõttes kartsin.
• Hommikul kõlas väga tungiv koputus uksele. „Te peate kaasa tulema!“ Mind viidi Pagari tänavale, mille keldris oli olnud mitu nädalat ka mu isa enne, kui ta viidi Patarei vanglasse.
• „Ruja teeb oma esimest heliplaati, ma ei saa praegu sõjaväkke minna.“ Sõjakomissar kaotas enesevalitsuse: „Meil lähevad ka baleriinid sõjaväkke!“ Tegin igasugu trikke, mind ähvardas Riia sõjaväehullumajja saatmine.
• Kui Rujale tehti 1985.aastal ettepanek mängida laeval Georg Ots, siis selgus, et meile Alenderiga oli määratud igavene väljasõidukeeld.
• Minu arvates ei pidanuks lähedased rokkbändi tuuril osalema. Seal juhtub igasugust jama. Me polnud ju mungaklooster, kes tegi ringsõitu teise mungakloostri juurde. Olime noored kutid ja karvamüts radiaatori vahel polnud meie profiil.
• Pärast Rujat oli zombilaadses seisundis, ma ei näinud mingit võimalust muusikuna jätkata. Elukutseline pillimäng lõppes kümneks aastaks.
• Hea poisi ja osava režissööri imidžiga polnud mul ETVs enam midagi peale hakata - minust sai sealsete inimeste vaenlane.
Raamatuga on kaasas Jaanus Nõgisto valitud parimate paladega CD Valge lind:
1. Mis saab sellest loomusevalust
2. Kassimäng
3. Ajaloo õppetund
4.Põhi, Lõuna, Ida, Lääs...
5. Üle müüri
6. Kui lapsena televisioonis
7. Kui mõtled enda pääle
8. Kivi veereb
9. Meeste laul
10. Valgusemaastikud
11. Läbi pimeda öö