Kuus kuud tagasi olin ma õnnelik. Ma olin lihtsalt Naomi Carradine. Kuu aega tagasi toodi mind vaimuhaiglasse. Eile külastas mind Lachlan. Ta suudles mind ning ütles, et hakkan oma mõistust kaotama. Täna külastas mind Max, kes tuletas mulle meelde, et ma ei ole hull. Aga enne kui ma teda puudutada jõudsin, oli ta kadunud. Mõni minut tagasi, üritades lahti harutada oma minevikku, triivisin ma reaalsusest eemale. Ja nüüd… arvavad kõik, et ma olen hull. Kuid mina tean, et ma ei ole seda ja et mu lähedased vajavad mu abi. Kas sa usud mind?