Auk. Parvlaeva Estonia hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt

(Arvustus on kirjutatud mais 2017; seega tükk aega enne Estonia pardast augu leidmist) Kui aus olla, siis olin seda raamatut kätte võttes üsna skeptiline. Vandenõuteooriad ei pane mind just pimesi uskuma. Enam kui korra olen juhtunud lugema raamatuid, kus on küll palju viiteid, ent neist enamus autori teistele raamatutele. Sedapuhku üllatusin aga positiivselt. Kindlasti ei ole tegu klassikalise vandenõuteooriaga. Tõsi - esitatakse hüpotees, et selliseks (nii kiireks) uppumiseks pidi vesi tungima laeva ka veeliinist madalamalt. Ning seda ka tõestatakse, kuigi mitte väga põhjalikult. Enamus raamatu võtab enda alla hoopis 1994. aasta (ning lähiaastate) poliitilise olukorra kirjeldus. Miks mõni stsenaarium (näiteks kokkupõrge Vene allveelaevaga) oleks üldse usutav või milline huvi oleks (Rootsi riigil) see kinni mätsida. Ning see osa on tõesti põhjalik ja põnev. Ka viiteid ning materjali, mida antud raamatu koostamiseks on kasutatud, on rohkem kui küll. Pea iga teise lõigu järel oli märkus täiendava info või viidetega.