1939. aasta alguses ilmunud legendaarne raamat "20. aastat ehitamist Eestis. 1918–1938" oli Nõukogude ajal keelatud ning suletud erifondidesse. Võib arvata, et põhjuseks ei olnud üksnes aimatavalt kolmevärvilised lipud mõnedel majadel ning Konstantin Pätsi riiklikud ehitised, vaid tervikpilt, mille sellest raamatust nõukogude ajal halvustatud "kodanliku Eesti aja" kohta kujunes. See oli liiga ilus. Arhitektuuri ja ehituskultuuri tase, mis neilt piltidelt näha, moodustas liiga suure kontrasti nõukogude monotoonse arhitektuuri ning käestlastud olmekultuuriga. Trükis levis siiski vaikselt käest kätte ning sellest tehti koopiad, kuid isegi antikvariaatidest on see tänaseks kadunud.
Nüüd on Eesti Arhitektuurimuuseum kogumiku taas välja andnud. Täpsustatud on arhitektide nimesid ja ehitiste andmeid, lisatud infot säilinud hoonete praeguse seisukorra kohta ning isiku- ja kohanimede registrid. Raamatu omaaegne fotode valik on olnud aluseks Eesti-aegse arhitektuuri tundmaõppimisel ning selle "kullafondi" kujunemisel, kuid paljud neist ehitistest on tänaseks hävinud, osad praegu hävimas. Albumi taaspublitseerimise eesmärk oli taaselustada huvi Konstantin Pätsi-aegse arhitektuuri vastu ning juhtida tähelepanu meie vastutusele selle säilimise eest.